Kohalik mahetootmine ja Paide Kaubahoov

Vaatamata mahetoodangu kasvavale populaarsusele maailmas (üle 200 000 tootja,  käive u 500 miljardit Eesti krooni), ei ole see majandusvaldkond Eestis täit hoogu sisse saanud, peamiselt ei ole mahetootjatele just töötlemine ja turustamine järele jõudnud.

2009. a seisuga oli Eestis mahetootjaid kokku 1278. Mahetootjate poolest oli esikohal Võrumaa (145), mahemaa pindala poolest Saaremaa (12,5 tuhat ha, 142 mahetootjat). Mahetootmine on levinum veel Tartu- (129), Viljandi- (121), Pärnu- (120), Hiiu- (94) ja Läänemaal (68). Järvamaa on aga nii mahetootjate (38) kui mahemaa (2560 ha) poolest enne Ida-Virumaad eelviimane, mis ilmselt tuleneb sellest, et Järvamaal on tugevad nn traditsioonilise põllumajandusliku suurtootmise “head” traditsioonid. Kuid nagu öeldud, suurimaks nõrkuseks kogu Eestis on just mahetoodangu töötlemine ja turustamine. 2009. a lõpus oli mahepõllumajanduse registris ainult 49 töötlejat ja turustajat, neist ainult 2 Järvamaal – Raismiku talu (teraviljatooted, külmpressitud toiduõli) ja E-Piim (piimapõhised pulbrid). Seejuures umbes pooled neist valmistavad nii mahe- kui tavatoodangut. Ainult mahetooteid valmistavad peamiselt oma toorainet kasutavad mahetalud. Mahetooted jõuavad ostjateni peamiselt otsemüügi ja ökopoodide kaudu. Neist esimene on levinud peamiselt Lõuna-Eestis, ökopoed mitmetes Eestis linnades (Tallinnas rohkem kui 10, Tartus, Haapsalus, Raplas, Kuressaares, Pärnus, Viljandis, kokku u 50), kuid ükski neist turustusmeetoditest ei toimi ametlikult Järvamaal ega Paides (Paide MaksiMarketis tegutsev ökopood ei müü peaaegu üldse kohalikku mahetoodangut). Üksikud mahetoodangu artiklid on saadaval ka tavapoodides (Stockman, Rimi, Selver, Maxima), kuid need ei ole reeglina selgelt eristatavad muust toodangust, st teadlik mahetoodangu, veel vähem kohaliku mahetoodangu eelistamine ei ole esiletõstetud (kui seda üldse leidub). Suurim osa mahetoodangust müüakse lähipiirkonna elanikele siiski otse talust (88%), mis osundabki turustuse puudulikule korraldusele ja juhuslikkusele.

Eesti mahetoodangu valik ei ole veel kuigi mitmekesine, ent laieneb iga aastaga. Eelkõige saab osta töötlemata saadusi: puu- ja köögivilja, marju, kartulit, mett, leiba-saia, teraviljasaadusi (jahu, helbed), kohupiima, jogurtit, juustu, lihaveise- ja lambaliha, lihavalmistisi, moosi, mahla, makarone ning maitse- ja ravimtaimesegusid. Ehkki nii tarbijad, kui müüjad eelistaksid just Eesti päritoluga mahetoodangut, moodustab praegu kogu mahetoodangu müügist imporditud mahetoit koguni 90-95%. Tegelikult ei müü enamik ökopoode ainult mahetoodangut, tihti pole mahetoodang ka muust toodangust väga kergesti eristatav, ent reeglina valitakse siiski võimalikult naturaalseid tooteid. Üheks probleemiks on ka kohaliku mahetoodangu lühike säilivusaeg, mistõttu oleks tegelikult eelistatud nö tellimuspõhine kauplemine.

Mahetoodangu mõju tervisele on veel liiga vähe uuritud, ent juba praegu võib järeldada, et esineb mitmeid häid mõjusid. Näiteks võrreldes kemikaalide abil kasvatatud taimedega leidub mahetaimedes rohkem kasulikke sekundaarseid metaboliite, eelkõige polüfenoole, millel on antioksüdatiivsed omadused, mistõttu nad vähendavad riski haigestuda arterioskleroosi, vähki, südamelihas-, seedeelundite-, neuroloogilistesse ja maksahaigustesse, samuti ennetavad nad rasvumist ja allergiaid. Samuti on leitud, et taimne mahetoit sisaldab rohkem C ja E vitamiini ning fosforit. Mahetoidus tuvastatud suurem suhkrusisaldus võib olla üheks põhjuseks, miks mahedalt kasvatatud toit maitseb paremini. Mahetoidus on oluliselt vähem selliseid selgelt kahjulikke aineid nagu nitraate, nitriteid ja pestitsiide. Rohke nitraadisisaldusega toidu söömine põhjustab suuõõne ja seedetrakti haigusi. Arvatakse ka, et mao- või söögitoru vähi ja nitraatide/nitrinite suurte dooside kasutamise vahel on seos. Pestitsiidid, mille jääke leidub tihti tavataimetoidus, on tervisele väga ohtlikud, olles kantserogeense, mutageense ja allergeense mõjuga, samuti võivad nad põhjustada väärarenguid, psühholoogilisi ja hormonaalhäireid. Lisaks juhtub igal aastal maailmas seoses pestitsiidide kasutamisega 12 miljonit õnnetust ning vähemalt 200 000 inimest sureb mürgitustesse.

On tõestatud, et kodulinnud- ja loomad, kes tarbivad mahesööta ning kasvavad mahefarmis, annavad suurema proteiini, vitamiinide, mineraalide, südamele kasuliku oomega-3 rasvhapete ning CLO (konjugeeritud linoolhape) sisaldusega saadusi. Näiteks mahepiimas on leitud kõrgem kuivaine, kaltsiumi, C-vitamiini, oomega-3 rasvhapete ja CLO sisaldus ning parem oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete suhe. CLO soodustab rasvade põletamist, on antikantserogeensete omadustega, vähendab diabeedi riski ning tugevdab immuunsüsteemi. On leitud küll, et mahepiim võib sisaldada rohkem kolibaktereid, mis näitab kehva lüpsihügieeni, ent samas on tavapiimas avastatud suuremal hulgal streptokokke. Mitmed uuringuid näitavad, et mahelihas leidub võrreldes tavalihaga rohkem küllastumata ja vähem küllastatud rasvhappeid. Kuna maheveiselihas on ommega-6 ja oomega-3 rasvhapete suhe palju väiksem (kuni 9 korda) kui tavalihas on sellega ka vähenenud arterioskleroosi ja vähi risk. Mahelambaliha on mahlakam ja parema maitsega just suurema oomega-3 rasvhapete ja linoleenhapete sisalduse tõttu.

Mahetoidu populariseerimine on seega oluline: see parandab tervist, lisaks soodustab kohaliku, jätkusuutliku tootmise ja kauplemise arengut. Palju rohkem on vaja kohalikku mahetoodangut populariseerida, sh juba nii olemasolevat mahetoodangu märki (“Öko”), kui tuleks ka luua eraldi kohaliku (mahe)toodangu tootemärk. Oluline on seega, et kohalik mahetoodang torkaks silma – tootemärgid, eraldi müügipiirkonnad jms.

Teiste riikide kogemuse najal on üheks mahetoodangu turustamise tõhusaks meetodiks nn otseturustamine, millega hoitakse vahendajate puudumise tõttu toodete hinda madalamal ja seega konkurentsivõimelisena, lisaks võimaldab see tootjatel ja tarbijatel vahetult suhelda, mis aitab paremini kujundada nõudmistele vastavat ja mitmekesisemat toodangut, lisaks saada ka lihtsalt emotsionaalselt vajalikku positiivset tagasisidet. Kuna sellise otseturustamisega antaks ka tarbijatele võimalus külastada mahetootmist (näiteks mahetalu), siis kasvab sellega ka tarbija usaldus toodangu vastu. On tõsi, et mahetoodang võib olla siiski mõnevõrra kallim tavatoodangust, ent uuringud näitavad, et mahetoodangu ostjad on valmis maksma seda veidi kõrgemat hinda, sest väärtustavad kvaliteeti, tervislikkust (üle 60%), keskkonnahoidu (mujal maailmas on see üks peamisi mahetoidu eelistamise põhjuseid, Eestis küll ainult alla 5% osatähtsusega) ning kohaliku majanduse toetamist. Just otsemüügi puhul on aga tootjatel kergem tarbijatele selgitada kõrgema omahinna põhjuseid.

Kõige olulisemaks on Eesti mahetoidu puhul peetud selle paremini kättesaadavaks tegemist tarbijale. Üheks lahenduseks, kuidas viia kokku mahetoodangu tarbijad linnas ja mahetootjad, on nn logistikakeskuste loomine, kuhu koondatakse tarbijate tellimuste alusel mahetoodang ning mis tegeleb müügi ja tarnetega. Euroopa, Jaapanis ja USA-s levivad taolised keskused praegu kiiresti. Inimesed on tüdinenud anonüümsest ja igava maitsega supermarketitoidust ning otsivad võimalusi oma toidulaua rikastamiseks. Mahetoodangu kättesaadavuse suurendamiseks ja kohaliku ettevõtluse toetamiseks on seetõttu koondunud just tarbijad, moodustades nn solidaarsusprintsiibil põhinevaid tootjate ja tarbijate vahelisi partnerlusi (LSPPC, Local Solidarity Partnerships between Producers and Consumers), kus mahetoodang jõuab tootjalt (enamasti taludest) tarbijani ilma vahendajata (seega ka odavamalt). Selleks moodustavad tarbijad organisatsiooni (MTÜ) või ka seltsingu või tegutsevad täiesti mitteformaalse, usaldusel põhineva ühendusena. Selliste tarbijate tuumik (juhatus vms) võtab endale vabatahtlikult kohustuse vahendada ostjate-müüjate vahelisi kontakte. Tavaliselt on sellisel ühisusel ka väike liikmemaks, et katta infolehtede jms-ga seotud kulutused. Seejärel luuakse esmalt kontaktid lähikonnas paiknevate talunike ja käitlejatega eesmärgiga, et tarbijad saaksid kätte piisavalt mitmekesised põhitoiduained, jälgides samas et samasse gruppi ei kuuluks sarnased tootjad. Selline juhatus kogub tervelt koondunud tarbijate grupilt kokku tellimused ning vormistab tootjatega tellimuste täitmiseks lepingud, millele kirjutavad alla kõik ühisuse liikmed (tarbijad). Lepingud tehakse tavaliselt pooleks aastaks kuni aastaks ning oluline on see, et leping on mõlemale poolele siduv – st tarbijad kohustuvad lepingus nimetatud toodangut lepingus nimetatud mahus ja hindadega ostma (ka maksetähtajad on kokku lepitud) ning tootjad ka toodangu tagama. Kui üks tarbija enam sellist kaupa osta ei soovi, vabaneb ta sanktsioonidest, kui leiab enda asemele teise ostja. Nii on tootjale tagatud pikaajaline kindlus toota teatud toodangut ning planeerida ka oma rahavoogusid (tavaliselt toimub tasumine tootjale ettemaksetena kord kuus või iga kolme kuu järel). Tootja hoiab kokku administreerimiskulusid (tellimused ja kogub ja edastab tarbijate ühisus), mis on tarbijatele kasulik (väheneb toote hind). Tootja toob toodangu ise (või korraldavad tarbijad ühise transpordi kõigile tootjatele) kord nädalas kindlal ajal nn jaotuspunkti (kaubahoov), kus tarbijad saavad selle kätte tunni aja jooksul. Odavam tootehind tuleb ka sellest, et toodangut ei pakita, vaid süsteem toimib nn iseteenindusega, kus kastides välja pandud kauba valivad ostunimekirja alusel (seinale välja pandud) välja tarbijad, sageli ka kaaluvad ise (eelnevalt on ju makstud – paramatult peab toimima ka usaldusprintsiip). Kuna tegemist on kohaliku kaubaga, siis kehtib siin sesoonsus, st kõik tootegrupid ei ole iga nädal esindatud, tavaliselt saab igal nädalal köögivilju, piima ja piimasaadusi, pagaritooteid ja mune. Liha, linnuliha, mett jms saadakse harvem, mõnda toodet vaid korra kolme juu jooksul. Selline ühistegevus toetab kohalikku tootmist, tagab nö mitteanonüümse ja mahetoidu ning efektiivse ja ehtsa tagasiside võimaluse. Tootjad võimaldavad tarbijatele taludes nö lahtiste uste päevi või koguni talguid, mis kasvatab usaldust toodangu aga ka teistpidi turu vastu.

Šotimaal on kasutatakse samuti analoogseid tarbijate initsiatiivil loodud mahekauplemise keskuseid, mille juurde on tihti liidetud ka käsitöötoad ning laste mänguväljakud. Nii omab keskus laadale omast sotsiaalset keskkonda, saades omamoodi kogukonnakeskuseks, mis on teadliku tarbijaskonna loomiseks ja kasvatamiseks hädavajalik. Tegemist on tegelikult ju traditsioonilise regulaarse turukorraldusega, mis tavapäraselt on toiminud kusagil linnakeskuses või rahvarohke tänava ääres (näiteks igal laupäeval). Kohalik tarbijate MTÜ vastutab seega ka vajalike lubade, müügilettide, laoruumide, parkimise, kuulutuste jms organiseerimise eest tagades ka sellise turupäeva toodangu mitmekesisuse.

Paides on sellise nn kaubahoovi loomine täiesti võimalik (ajalooliselt asus kunagi samadel printsiipidel loodud Tarbijate Ühisuse kaubahoov praeguse nn Majatarvete kaupluse kompleksis, sh hoovialal ja toimis üsna analoogselt eelkirjeldatuga). Tallinna 9 hoone on algselt ehitatud laohooneks (Johansoni linaladu), sama oli osaliselt ka Tallinna 11 hoone, lisaks asusid siin kauplused. Kui Tallinna 11 majas tegutseb Paide SRIK, käsitöölised, kunstigalerii ja toimib nö kogukonnakeskus, siis on olemas tuumik inimestest, kes võivad panna alusel Kaubahoovile või kohaliku mahetoodangu turule. Tallinna 9 hoovis saab korraldada turutegevuse, halva ilma korral saab kasutada nii ühte või mitut Tallinna 9 boksi (neid saab kasutada ka laona) või ka osaliselt nn vana materjali väliladu. Initsiatiivgrupp peab koostama Kaubahoovi tegutsemiseks vajaliku statuudi, leidma kohalikud tootjad, vormistama tellimused, lepingud ja käivitama tegevuse. Lisaks professionaalsetele mahetootjatele oleksid teretulnud ka kohalikud aiapidajad oma toodanguga. Lisaks “pärisrahale” saaks toimida ka nn kogukonnaraha (voucherid). Lisaks mahetoodangule saaksid oma toodangut müüa nii SRIK kui kohalikud käsitöölised-kunstnikud. Rõhk oleks aga igal juhul kohalikul ja säästval tootmisel. Tallinna 9 ja 11 kompleks sobib selliseks tegevuseks suurepäraselt: on kergesti leitav, asub linnasüdame lähedal, mistõttu on kergesti ühendatav ka Paide laatadega, asub Vallitorni lähedal, mis tagab ka turistidest klientuuri (ehkki sellele ei olda peamiselt orienteeritud). Pealegi puudub Paides seni korralikult toimiv turg.

Lisaks sellise kaubahoovi- ja turukorraldusele saab korraldada ka teisi kohaliku toorme populariseerimise üritusi, näiteks nn tänavaturgu, kus näiteks Pärnu tn inimesed müüvad kindlatel päeval oma majade ees oma aiatoodangut. Samuti tuleb lisaks “Kohaliku Toodangu” tootemärgi väljatöötamisele ja käivitamisele hakata kohalikku mahetoodangut turustama kohalikele toitlustajatele (mahelõunad) ning koolidele ja haiglatele. Siin saab kohalik omavalitsus väga palju abiks olla. Kohaliku nõudluse tekkimisel on ka suuremad võimalused kohaliku mahetoodangu pakkumiseks ja eristatavalt müügiks kohalikes supermarketites.

Kõik see annab kindlasti hoogu juurde kohaliku mahetootjate hulga kasvule ning üldiselt kohaliku ettevõtlikkuse kasvule, millest võidab terve kogukond ning ei ole kaugeltki võimatu teostada. Lisaks kasvatab see arusaamist säästvast eluviisist, ehk arusaamist ka säästva renoveerimise olemusest ja vajalikkusest, mis toob suurema toetuse SRIKi tegevusele ning kogu vanalinna arendamisele nö seestpoolt väljapoole.

Rubriigid: Toit. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

7 kommentaari postitusele Kohalik mahetootmine ja Paide Kaubahoov

  1. gorden rumah sakit gorden rumah sakit kirjutab:

    If some one wants to Ƅe updated wіth neweѕt technologies tһerefore һе must be pay a quick visit tһіs site аnd be up
    to date everyday.

  2. CafeHostel CafeHostel kirjutab:

    I was more than happy to search out this internet-site.I wanted to thanks on your time for this glorious learn!! I undoubtedly having fun with each little bit of it and I have you bookmarked to check out new stuff you blog post. Cafe Hostel Wrocław

  3. Ӏ’m gone to convey mʏ littlе brother, that he should also visit this web site ߋn regular basis tо obtaіn updated fгom newest reports.

  4. Hellо to еvery single one, іt’ѕ truly а gⲟod for me tо pay a quick visit thіs site,
    іt consists оf helpful Іnformation.

  5. Whаt’s Happening i’m new to this, I stumbled upon this I have discⲟvered It absolutelү helpfսl and it
    has aided me out loads. Ι’m hoping to contribute &
    heⅼp dіfferent customers like its aided me.
    Great joƅ.

  6. Thanks for sharing youг info. Ӏ truly apрreciate your efforts and I am ѡaiting for your next write ups tһank уօu once agaіn.

  7. I am cuгious to fіnd out what blog platform
    you һave been working ѡith? I’m experiencing some minor ѕecuritү problems with my lateѕt blog and I’d like to
    find something more safe. Do you have any recommendations?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>